Põhjapool

Teisipäeval siis käisime autot soetamas, nüüd liigume ringi valge välguga (Nissan Pulsar). Kui te näeks, siis naeraks mõnusa kõhutäie :) Maailma väsikseim auto, pealegi ilma air con-ita.
Perthist hakkasime tulema 4PM paiku, aega sealt linnast välja saamisega läks ikka omajagu, kuna kahjuks pole me erilised orienteerumisgeeniused :) Kui lõpuks labürindi läbisime, siis oli meel hea ning aeg hakata ootama kohtumisi kängudega. Ja nii kui pimedaks läks 7PM ajal, olid nad platsis ka. Alguses oli tarvis iga kängu juures peatuda ja pilti teha, lõpuks aga saime aru, et nii me kaugele ei jõua...Öösel olime ühed vähestest teelolijatest - kaaslasteks olid veel road trainid - 2-4 "vaguniga" rekkad. Pimedas nägid need välja nagu Coca Cola jõuluautod, teate ju küll seda reklaami, aga nad on tegelt päris ohtlikud...120km/h kiiruselt neid pidama väga nobedalt ei saa. Ühesõnaga - kohalike meelest oleme päris hullud, et öösel sõidame ja kängude, veiste ja igasugu muude loomade vahel laveerime.
Esimese vahepeatuse tegime Shark Bay´s, Monkey Mias. Sealseks turistimagnetiks on delfiinid, nimelt juba ligi 40 aastat käivad delfinid sal rannas ning sealse resorti töötajad toidavad emaseid (kes juba ise oskavad toitu püüda) päevas paar korda kalaga, turistide hord neid samas ümbritsemas. Pildimaterjale leiate orkutist.
Sealt hakkasime 8AM liikuma ja järgmine peatus oli Coral Beach, kus käisime snorgeldamas. Huvitav oli :)
See 2-päevane tripp oli tegelikult päris kurnav, autos magada pole just eriline mõnu, kõik ilmselt teavad ka. Ning väga palju vaatamisväärsusi jäi meil nägemata, aga ma luban, et teen selle tripi veelkord siin olles normaalses tempos läbi.
01.03 4PM paiku jõudsime Broome´i. Checkisime hostelisse sisse ja kimasime kohe linnapeale tööbüroosid otsima. Kahjuks ebaõnnestunult. Easter on siin suur püha ja reedest esmaspäevani on väga vähesed asutused avatud, seega nüüd pole meil muud teha, kui oodata teisipäeva ning nautida kohalikku elu, rannas käia, basseinis sulistada ja puhata ja mängida :) Teisipäeval hakkame töökohti jahtima, Hostelis peatub ka 1 eesti kutt ning ühes teises hostelis 2 eesti neidu...siin peaks veel olema 3 eesti kutti ja 1 neiu, kes elavad mingis korteris, niiet eestlastest puudust just ei ole :)
Loomulikult peale eestlaste on siin ka muude rahvuste esindajaid. Sakslased ja prantslased on siiski ülekaalus. Mina sain tuttavaks lahedate Uus-Meremaa (kohalikud nimetavad neid kiwideks )kuttidega. Laupäeval oli ühes kohalikus warehouse´is pidu. Alguses ma ei pidand minema, kuna pilet oli 25 taala ja olin päris kindel, et see pole eriti minu tüüpi pidu. Kui aga basseini ääres istusime, tuli hosteli manager ja ütles, et tal on extra ticket ja kes seda endale tahab. Arvake, kes sai selle :) Nojah, loomulikult ei olnudki see minu tüüpi pidu, aga lõbus oli ikkagi, kuna pool hostelit oli kohal ja inimesed on maru maru sõbralikud siin ikka. Raha kulus mul täpselt 0 taala :)
4 viimast päeva on möödunud pmst sellise kava järgi - ärkan, käin pesus, söön (hommikuks meil siin müsli), tsillin, ja siis edasi kas randa (Cable Beach) v basseini äärde päikest võtma. Rannas ma eriti kaua olla ei jaksa, otse pähe paistev päike, 35-40 kraadi ja 30 kraadine merevesi pole minusugustele nõrkadele mõeldud. Pealegi võivad meres varitseda mürgised kombitsatega box jellyfishid (võib olla surmav, kui kiirelt ei tegutse), suured-suured soolavee krokud ja loomulikult haid. Hostelis basseini ääres saab vähemalt toolis pikutada ja kui liiga kuumaks läheb, siis basseini hüpata. Täna tekkis juba täitsa kala tunne. Veel on siin olemine hea selle pärast, et rannas ei saa ju päris suvaliste inimestega lobisema kukkuda, aga siin saab ja seda ma ka teen. Ilusaid ja toredaid kutte on õnneks rohkem kui 1 ;) Siis tuleb väike lõuna - imelik kõht ei lähe siin üldse tühjaks...Ja nii saab basseini ääres õhtu otsa tsillida. Juttu jätkub ja inglise keel muutub sujuvamaks.
Olen olnud väga mõistlik päevitaja - SPF30 iga kord peale. Korra said õlad veidi liiga, aga nüüd on kõik OK ja jume tuleb, jume tuleb :)
Paar päeva tagasi käisime Cable Beachi lähedal kohas, kus mere ääres on paljastunud liivakivist kaljud. Mõõna ajal (tõus ja mõõn vahetuvad siin paari tunniga muide) võib seal kuulu järgi näha dinosauruste jalajälgi. Mitu korda ohkasin Elenile seal turnides, et KUS ME SIIANI OLNUD OLEME!?!??!!
Koju ei igatse eriti...aga teid kõiki seal arvutiekraanide ja kümnete tuhandete kilomeetrite taga küll!!

Muide siia saab kommentaare ka kirjutada, niiet ootan teie küsimusi!!!!