Monkey Mia business

Viimati blogi kirjutades olin suhteliselt kahevahel, kas tahan jääda või mitte. Töö oli OK, töökaaslased samuti... kuid miskipärast ei tundnud ma end siin hästi. Aga mida aeg edasi, seda paremaks kõik on läinud :D

Praegu on meie kõige kiirem aeg siin, kuna on koolivaheaeg ja Lihavõtted. Tööd saame kõik mehemoodi teha. Enne seda käis töö ja pidu vaheldumisi, kuid nüüd on ainult töö. Aga sellegipoolest on siin maruvahva. Ja järgmisest nädalast rahuneb kõik jälle maha. Olen paar korda käinud siinse kruiisilaevaga sõitmas ja mereelukaid näinud (haisid ikka veel mitte), päikeseloojangut nautinud, pidusid pidanud, "linnas" šoppamas käinud. Lähim linn Denham (u 25 km) on umbes sama suur kui Vändra ja šopata saab seal ainult toitu :D aga seegi on vaheldus.

Töö
Paar nädalat tagasi tegin restoranis mõned vahetused ettekandjana, kuna neil oli töötajaid puudu. Töötasin koos 1 Rootsi kutiga (Bob) ja ma pole nii palju naerda ammu saanud, sest suutsin mõne väikese jamaga hakkama saada ja Bob pidi naerukrampidesse minestama. Õnneks midagi katastroofilist ei juhtunud, kuna kokkadega saan ma ka hästi läbi ja saime probleemid lahendatud.

Eelmisel nädalal, just enne Lihavõtteid, pidi 1 baari kokk USA-sse lendama, ja siis käisin ma baari köögis abis. Tegin 2 päevaga umbes 100 pitsat ja salateid ja igast snäkke. Aga pitsad olid põhilised :D Alguses oli toiduvalmistamine veic keeruline, kuna ma pole seda varem teinud, aga kui kõik asjad käppa sain, siis oli lihtne. Kuna Austraallaste lemmiktoit on fish and chips, siis neile kokkamine just mingeid erilisi oskusi ei nüua :D

Köögis käib ikka sama möll - nõudepesu, kartulite koorimine, sibulate koorimine, krevettide puhastamine :) How cool is that?!!? Olen ka veidi huvitavamaid asju teinud nt magustoitude serveerimine, burgerite (kotletide) ja raviolide valmistamine... (hehe, tegelt see vist väga huvitav ei ole). Mike (meie itaalia-USA-Uus-Meremaa päritolu sous-chef) oli mu raviolidega väga rahul ja peakokk Irish samuti. Irishile on muidu väga raske meeltmööda olla, sest tal on mingisugune vajadus kogu aeg millegi kallal nokkida ja kui tema on närvis, siis on tema missiooniks ka kõik teised inimesed närvi ajada. Veel on meil köögis kokk Matt, kes on maailma kõige jutukam ja segadust tekitavam inimene. Ideaalis peaks peaks tal keegi kogu aeg harja ja mopiga järel käima ja kui midagi kiirelt vaja teada on, siis Matt'i käest ei ole mõtet küsida, sest kiiret vastust sealt ei tule. Eelmisel nädalal tuli meile 2 uut kokka - itaallane Joe ja eestlane Marvin. Enam halvemat aega siin töö alustamiseks olla ei saa, sest kõigil on kiire ja pole aega õpetada jne. Eriti kui see, kes õpetama peaks on Irish. Peale minu on meil veel 3 dishie't - Mike'i õepoeg Jack (kellele see on tema esimene töö ja oi kui keeruline on temaga koos töötada). Siis on veel Cloud, kes on pärit Taiwanist. Cloud ei ole tema päris nimi, aga paljud aasialased võtavad endale mingi muu nime, selle asemel, et kogu aeg seletada, mis see päris nimi on. Ta ei saa inglise keelest väga hästi aru ka kui on vaja, et ta midagi teeks, siis tuleb pikalt ja aeglaselt selgitada. Aga ta on vist kõige kiirem nõudepesija maailmas. Ja siis on Angie. Angie töötas housekeeping'us, aga tal olid seal hilinemisprobleemid ning ta põhimõtteliselt lasti lahti sealt. Aga kuna meil oli tol hetkel köögis väga kiire, siis Irish kutsus ta appi ja rääkis manageriga, et Angie saaks siiski jääda. Ja saigi, mis on SUPERlahe, sest Angie on nii vahva mutt :D Kui me tema vallandamisest kuulsime, siis oli kogu resortirahvas päris õnnetu. Aga kui teada saime, et Angie saab jääda, siis langes nagu kivi südamelt.

Te võite mõelda, et nii lühikese ajaga ei saa sõprus ja muud tugevad sidemed inimeste vahel tekkida, aga kuu iga päev pead-jalad koos elada ja töötada, siis tekivad ikka küll.

Emme tundis muret, et kas köögis töötamine mu söömisharjumusi ka muudab. Võib öelda, et muudab küll. Enne ma nimelt ei söönud õhtust 10-11 ajal. Sest just siin ma tavaliselt lõpetan töö. Vahepeal teevad kokad meile ka eine, vahepeal saame lihtsalt mingi veidi vussiläinud steigi või kalatüki... vahepeal salatit jne. Aga ise ma olen endale vist ainult 1 korra süüa teinud. Enamjaolt ostan baarist salati või pitsa või mingi muu roa...

Pidu

Monkey Mia lähedal on kuumaveeallikad ja ühel hilisõhtul umbes kuu aega tagasi sõitsime sinna üht lahkumispidu pidama. Kaasas loomulikult õlled ja muusika. Vaatasime tähti ja mulistasime kuumas vees, kus üle 10 minuti korraga olla ei kannatanud.
Ühel teisel õhtul istusime taas baari ees murul ja Irish, Mike ja veel paar meest hakkasid öisele kalatripile minema. Reelika ja restorani manager Kelly olid ka minemas ning otsustasin samuti kaasa minna, kui öeldi, et ilmselt saadakse mõni hai ka kätte. Istusime siis 6-kesi auto taha kuuti ja Irish sõidutas meid umbes 20km kaugusele randa. Võrgud sisse, õlled lahti, muusika käima ja ootama! Saimegi ainult 1 hai, umbes poole meetri pikkuse. Mehed ei olnud rahul, aga vähemalt oli lõbus. Jõudsime umbes 3st koju ja hommikul läksime kõik jälle tööle. Siinse elu juures ongi kõige halvem see, et ainus aeg, mis kõigil korraga vaba on, on öö, ja seetõttu on igal hommikul vähemalt 2-l inimesel väga õnnetud näod ees. Tavaliselt on neid nägusid muidugi rohkem.

Enamus pidusid, mis meil siin on, hakkavad pihta baari eest murult, kui kõik on töö lõpetanud. Nädal enne lihavõtteid, reedel, oli meil siin bänd esinemas ning mõtlesime, et koju minna on veel vara ja läksime meie amfiteatrisse (amphi). 1 kutt, kes kruiisika peal töötab, Quinn, vedas kohale oma suured kõllid ja strobovalgusti ning pidasime maha 1 korraliku peo. Jägmisel päeval ei olnud vaja palju nuputada, kes peol käisid, kuna amphis tantsimine toob tihti kaasa erinevaid jalavigastusi :D Oleme paar korda ka rannal pidusid pidanud - lõke ja muusika ja tants ja ujumine ja jettyjumping jne.
Järgmisel päeval oli minul, Carlal (minu ülimegavahva naabritüdruk, kes töötab baaris) ja Katie'l (töötab ka kruiisika peal) vaba päev ning otsustasime veeta terve päeva rannas vedeledes ja minna õhtul restorani sööma. See oli 1 supervahva tüdrukute päev :D
Minu siinoleku ajal on toimunud 2 full moon party't, mis on ka väga kiftid olnud. Enamjaolt turistid nendele pidudele ei tule, ainult töötajad on kohal, aga viimasel peol oli väga palju võõraid ja paar eesti tüdrukut ka. Nemad olid aga ilmselgelt liiga palju vägijooke tarvitanud ja meil oli Reelikaga üsna piinlik neid vaadata... ja inimesed ei saa aru, miks me teiste eestlastega suhelda ei taha. Loomulikult on ka teiste rahvuste esindajaid, kes alkoholiga piiri ei oska pidada, aga enda rahvuskaaslasi on palju piinlikum vaadata.

Eelmisel laupäeval värvisin mune oma enda kätega kooritud sibulate koortega. Kui Irish mul sibulaid koorida poleks palunud, oleks ka munad ilmselt värvimata jäänud :D Õhtul istusime Sparksi juures (Sparks on 1 kruiisilaeva skipperitest), veel olid seal Carla ja Mike. Sõime mingisugust kooki ja krabisid ja Sparks mängis kitarri ja oli väga tsill Lihavõte.

Eile istusin peale tööd Mike juures ja Sparks oli ka. Carla ilmus sinna ja ütles, et te peate nüüd peole tulema, sest siin on maailma kõige ägedam peobuss. Me alguses väga ei uskunud, et midagi toimumas on, aga kui kohale läksime, siis jäid meil kõigil suud ammuli, sest see buss on vist kõige lahedam sõiduk, mida mina näinud olen. See on umbes nagu bändide tuuribuss - baar, avatud katus (no katus on peal küll, aga katusel on väga hea helisüsteemiga tantsupõrand) ja loomulikult magamiskohad. . Ja sinna sisse oli veel ära mahutatud väike auto!!!! ja mootorratas. Ja ruumi oli seal ka oi kui palju. Erilist peotuju mul küll sees ei olnud, kuna olin jälle terve päev tööd vihtunud, aga et ma selle bussi ära nägin...see juba on midagi.

Paar nädalat tagasi käisid Martin ja Laura ka mind vaatamas. Nemad olid oma farmitööle lõuna pool joone alla tõmmanud ning olid teel Kununurra poole. Naljakas oli jälle terve vestlus eesti keeles maha pidada... Olen mõelnud, et kui ma mõtlen, siis kas eesti või inglise keeles, aga see oleneb mul vist sellest, kas ma parajasti räägin kellegagi ja mis keeles või olen üksi.

Vat selline eluke siis. Mul on olnud liiga palju kordi, mil olen mõelnud, et selline ongi ELU! Päikeseloojangud, rannapäevad, kalatripid, sekka ka tööd...

SELLINE ONGI ELU!! pildid

Vihjeks kõigile, kes tahavad Austraaliasse tulla - alates juunist või juulist viisat taodeldes saate te kohe 2-aastase viisa ning kui selle aja jooksul veel 3 kuud farmitööd ka teha, siis saab ka kolmanda aasta viisa. Olen maru maru kade nende inimeste peale, kes 3-ks aastaks saavad tulla. Ja püüan uurida, kas minulgi kuidagi võimalik on kolmandaks aastaks siia jääda.