Reede õhtul teglesin tavaliste asjadega - vaatasin telekat ja igavlesin. Poole 10 paiku kutsus Kevin mind two-way's ja küsis, kas ma tahaks talle homme appi minna. Ta nimelt tegeleb ka bouncy-castle'ite rendiga ja tal oli 1 järelvaataja puudu. Ma kahetsesin pmst kohe peale nõus olemist - mina ja ligi 600 karjuvat last ei sobi kokku. Aga mõtlesin, et vähemalt saan siis mõneks ajaks farmist eemale :)
Hommikul siis läks sõit lahti, olime 3 tundi teel ja keskpäevaks jõusdime kohale. Panime lossid püsti (mis pole nii meeletult keeruline, aga sellise lõõskava päikese all, nagu siin on, pole see ka meelakkumine) ja läksime vaatama, kuhu meid magama pannakse. Kui selle kohta eelmisel õhtul Kevinilt küsisin, siis ta vastas, "We're gonna sleep in single units for miners, so you have to find yourself one" (Peatume kaevuritele mõeldud 1-inimese-kuubikutes, niiet ma pean endale ühe [kaevuri] leidma). Nimelt on Kambalda kaevanduslinn, seal kaevandatakse nikli- ja kullamaaki. Linn asub järjekordselt keset kõrbe, nii nagu enamik WA-s olevaid linnu-linnakesi, ja mul on nendest inimestest nii kahju - kõik puud-põõsad näevad nii kurvad ja kuivanud välja.
Kella 4st lasti lapsed lahti... alguses polnudki asi väga hull, kuid mida aeg edasi, seda pöörasemaks nad muutusid ja mul oli siiiiralt kopp ees juba nendega madistamisest - "no jumping down from the slide!", "no wrestling!", "don't jump on each other!" jne jne jne... vaatasin iga 15 minuti tagant kella ja ootasin, et see ükskord lõppeks. 15min enne 7 tuli LÕPUKS jõuluvana, politseieskordi ja tuletõrjesireenide saatel :P ja lapsed olid kadunud nagu tina tuhka. Jõuluvana oli nagu päästeingel. Sellist luuletuste lugemist ja etlemist, nagu meil Eestis, siin ei ole. Pean tunnistama, et ei saanudki aru, kas taat jagas lihtsalt pakid kätte või mis, sest mul polnud aega luusida - pidime losse kokku panema, 2 tundi läks aega. Peo lõpus (kell 8!! mis pidu see selline on???) lasti taevasse imeilus ilutulestik, see kestis vähemalt 15 min ja kuna selleks ajaks oli juba pime, siis pisi-pisikene pühadetunne tuli korraks sisse ka. Mõned lapsed tegid samal ajal, kui meie asju kokku pakkisime, jääkuubikutega sõda, mõtlesin, et neil vähemalt on aru peas ja nad saavad aru, et ei ole jõule ilma lume/jääta :P
Käisime sõime veel õhtust ning võtsin kaevuriteküla tavernis väikse siidripoisi ning kobisime magama.
Järgmisel päeval sõitsime Kalgoorlie'sse, mis on esimene koht, kus selles regioonis kulda leiti (1893). Nüüdseks on see WA kulla kaevandamise tööstuse keskuseks. Sealkandis asub kõige kullamaagirikkam ruutmiil maailmas. Käisime vaatamas suurt auku :) ja sõitsime veidi linnas ringi. Sue ja Mandy (nemad on need, kellega ma seal losside juures korda lõin) sõidutasid mind ka sealsetest bordellidest mööda, ühesse neist oleks saanud ka tuurile minna, aga pühapäeviti siin riigis ju maailm seisab, niiet ei saanudki tuurile. Nagu enne mainisin, asuvad need linnakesed keset kõrbe ning mõlemasse saabub joogivesi Perthist, 556 km kauguselt. Kalgoorlie's asub ka Austraalia ainus legaalne "2-up school" (2-up on mingisugune (illegaalne) mündiviskamise mäng ja "school'i" all mõeldakse kohta, kus seda mängu mängitakse). Põhimõtteliselt linn nagu linn ikka, mitte midagi maru põnevat.
Vähemalt sain pooleteiseks päevaks farmist eemale :P
Nüüd jään ootama, kuidas mu hapukapsad välja kukuvad...hoidke pöialt :P
väga erilised jõulud sul :)
ReplyDelete