Esperance

Peale aastavahetust õnnestus mul haigeks jääda ja veetsin terve nädala diivanil filme vaadates. Kõlab päris hästi võibolla....tegelikult ei olnud selles midagi vahvat. Köha oli nii hull, et kõhulihased valutasid ja nuusata tuli umbes iga 3 minuti tagant. Vana hea küüslauk-piparmünditee-mesi-kombinatsioon (mitte korraga loomulikult) kahjuks ka väga ei aidanud. Proovisin mõnel päeval ka jalutamas käia, kuid kuna nohu tõttu oli hingamine raskendatud ja ilm oli päris palav, siis ma väga kaugele ei jalutanud, sest pilt hakkas tasku kukkuma.

Kui tervis korda sai, naasesin oma “vahvale” tööpostile. Pool lõbu oli tööst kadunud - Ryan ja Karel olid mõlemad Perthi läinud. Seal päev otsa päikese käes passimine pole ikka üldse huvitav. Ma arvan, et mul on kõige tobedamad päevitusrandid maailmas - lühikesed püksid ja (helkur)vest. Ja kinnitust on leidnud tõsiasi, et kui ma kunagi mingit päristööd hakkan tegema, siis lastega kokkupuudet seal kindlasti ei ole.

Peale tööd olen rannas jalutamas käinud ja veidi pilte klõpsinud... päevitamisest eriti juttu ei ole, kuna olen iga päev kella 4.30PM-ni tööl. Ujumas olen ka ainult paar korda käinud, kui ilm väga-väga palav on olnud, sest vesi on veidi jahe ja kui tuul mere poolt on, siis on siin lausa külm. Aga TÄNA oli meil umbes 40 kraadi ja tööl oli kõigil selline nägu, et kohe läheb minestamiseks...tuulest ka väga abi ei olnud, sest see oli lausa kuum. Jõin 7 tunni jooksul umbes 4L vett ära ja määrisin end ohtralt päevituskreemiga (SPF30), sellele vaatamata on olemine kehvapoolne ja nahk veidi punetab... ilma päevituskreemita ei lähe ma siin viimasel ajal isegi toast välja - isegi 15 min päikese käes tekitab toreda põletuse.

Kolisin eelmise ndl lõpus Kevini sõbra (Pete) juurest Kevini townhouse´i ja siin olles puutun ma veel vähem inimestega kokku, kui Pete juures elades. Vahepeal isegi mõtlesin hostelisse kolida, sest siis vähemalt oleks inimesi, kellega suhelda ja rannas käia...aga puhtalt finantskaalutlustel ma seda siiski ei teinud - saan siin majas nimelt tasuta elada, hostel oleks midagi $160 kanti nädalas ilmselt. Ainus huvitav asi, mis siin Esperance´is (vähemalt minu ja mõne teise inimese jaoks) kirgi kütab, on see perekond, kelle heaks ma töötan. Iga päev toob midagi uut ja põnevat :D ... ja peavalu tekitavat.
Paar korda olen ikka kohalikus pubis/klubis ka käinud, aga sealne pidu on tüüpiline Sky Plus´i disko, niiet erilist huvi seal käia ei ole...vähemalt olen kõvasti tantsu saanud lüüa, see olgu siis trenni eest :P

Paari ndl pärast ootab mind TAI!!!! ja MAIGA :D:D selle üle on mul eriti hea meel! Reis on meil juba ammu plaanis, aga viisa peale hakkasin pingsalt mõtlema alles umbes poolteist kuud tagasi. Uurisin netist välja, et Perthis on konsul olemas ja viisa saab kätte paari päevaga. Tahtsin aga igahks juhuks üle küsida, kas on ikka kindel, et viisa nii kiiresti kätte saab, ja proovisin selle ndl alguses konsulile helistada. Siis tuli välja, et Perthi konsulaat on uksed kinni pannud. Seetõttu pidin oma passi koos viisaavaldusega Canberrasse saatma, et saatkonnast viisakleeps passi saada. Eriti hea tunne ei ole passi ümbrikusse panna ja seda siis postiga teele saata, aga nii siin imearmsas riigis need asjad käivad. 4.-5.-6.veebruaril sõidan ma Perthi ja sealt 11ndal Aasiasse. Paar sõpra, kellega ma Broome´ist Cairnsi sõitsin - Johnnie, Tero, Johanna ja Val - just tulid Taist tagasi ja kiidavad seda riiki taevani. Niiet ma ootan vägaväga seda reisi.


Kirjutamiseniiiiiiiii!!!!!!!!