Mondure-Murgon-Brisbane-Sydney-Perth; 5241 km ja 17 tundi...

...ehk üks põnev päev.

Viimased päevad Mondures möödusid kiiresti. Juba neljapäeva õhtul saabus sinna uus backpacker, kes minu töö pidi üle võtma. Reedel näitasin talle siis kiirelt farmi, tutvustasin ülesandeid, käisime "linnas" poes ja õhtul pubis ka. Tundus olevat tore tüdruk.

Laupäeva hommikul ärkasin 5.30 üles, vaatasin kodu uuesti üle, et midagi maha ei unustaks ning kimasine Murgoni poole teele. Kimada tuli selle pärast, et meie hommikused liigutused osutusid arvatust aeglasemaks. Õnneks jõudsin siiski bussile. Uni oli peal, aga magama ma sõidu ajal kahjuks ei jäänud, olen selle varajase ärkamisega juba harjunud. (Perthi residendid nimelt hoiatasid mind, et tuleb õhtul peole minna.)

Brisbane'is sain Katrega kokku, ajasime pargis paar tundi juttu. Seal istudes tuli meie juurde üks onkel, kes uuris, kas me õhupalle oskame täis puhuda. Olime päris imestunud selle küsimuse peale...Ta lisas, et läheb oma vennatütre sünnipäevale ja tal oleks vaja paar palli täis puhuda ja kas me saaksime teda aidata. Mis seal siis ikka.. Veidi kahtlane tundus aga... Puhumise ajal onkel oli maru rõõmus, et me ikka NIIII hästi oskasime puhuda :D:D See tegi asja veel kahtlasemaks. Ja kui me siis puhumisega valmis saime, siis oli ta lausa nii rõõmus, et pakkus neid palle meile. Ma ütlesin, et mille sa siis oma vennatütrele viid??? Ta ütles, et ah võtke siis ükski. Ja lippas minema. Katre viskas teise minema ja paari minuti pärast läks see kõmakaga katki..ühesõnaga..kummalised inimesed siin maal...

Kui Brissi lennujaama jõudsin, oli mul tund aega veel check-ini lõpuni. Kaalusin igaks juhuks oma pagasi üle ja selgus, et olen ikka tubli hamster olnud - nimelt on mul nüüd täpselt poole rohkem asju, kui kodust tules. See tähendas ka seda, et tuli lisakilode eest juurde maksta (broneerisin 20kg, mul oli 31kg). Eriti ei taha öelda, palju selle eest maksma pidin...päris palju :( Õnneks üks lennujaamaonu võttis ainult 9 kg eest raha. Aga kui edasisi sündmusi vaadata, siis poleks ta üldse pidanud võtma minu meelest. Nimelt selgus, et mu lend lükkub pool tundi edasi. Olin päris ärevil, sest Sydneys oleks mul olnud 1,5 tundi lennujaamas. Nüüd jäi ainult 1 tund järele. Paarikümne minuti pärast aga lükati lend VEEL pool tundi edasi. Nüüd tuli ka väike paanika majja. Check-in'i ma niimoodi kindlasti poleks jõudnud, sest ka pagasi oleksin pidanud ära tooma. Ühesõnaga...Perthi jõudmine oli päris suure küsimärgi all tol hetkel. Lennukis rääkisin 1-le stjuuardessile oma probleemist ja küsisin, et kas nad saavad mind aidata kuidagi. Tema vastas, et kui kohale jõuame, siis rääkigu ma kohapealsete töötajatega. Ütlesin, et selleks pole mul ju aegagi. Mispeale ütles ta, et kahjuks ei saa nemad õhust midagi teha. OK. Eriti ma teda ei uskunud. Seepärast küsisingi ühelt teiselt strjuuradessilt üle. Tema küsis mu nime ja lubas teha kõik, et ma lennukile jõuaks. Vat siis. Mõne aja pärast tuli ta tagasi ning ütles, et muretsemine jätta - ma jõuan kindlasti järgmisele lennule, pagas vb tuleb järgmisel päeval. Juba see oli piisavalt hea uudis :) Olen aga kindel, et mulle tekkis selle muretsemise käigus paar halli karva päe, vanus ka juba (peaaegu) selline juba ju :D:D Kui Sydney kohale jõudsime, nägin meie all löövat välku - see oligi meie lennuki hilinemise põhjus.
Sydneys sain erakorraliselt check-in'i ära teha ja uuriti, kuidas mu pagas välja näeb - anti lootust, et saan oma asjad siiski samal õhtul kätte. Jei!!! Lisakilode eest ma ka enam juurde maksma ei pidanud, kuna kotid tõsteti sisuliselt otse ühest lennukist teise ja keegi neid seal enam kaaluma ei hakanud. Mis oli super-superhea :)
Kui siis õhku tõusime, oli ärevus kadunud ja uni tükkis peale, sest pubiõhtu ja varajane ärkamine ja närvitsemine olid päris ära väsitanud mind. Magada ma kahjuks ei saanud, sest iste oli vägaväga ebamugav. Need olid kindlasti ühed pikimad 5 tundi mu siinoldud aja jooksul :S
Jõudsin elusa ja tevena (koos pagasiga) Perthi! Nüüd ongi mul ametlikult Kängurumaale ring peale tehtud :D

Sõitsin taksoga Casserly'le, kus oli ees ootamas kari eestlasi :) pean tunnistama, et natuke kummaline oli nii suurt kampa kodumaalasi koos näha üle 3-4 kuu. Ja ma lausa igatsen inglise keeles rääkimist...nüüd, juba teisel päeval :P Käisime õhtul veel klubis ka, ma olin väga väsinud küll selleks ajaks juba, aga püüdsin vapper olla. Klubi pole aga väga minu teema ning kella 5 paiku saigi silm looja lastud (Mondures inimesed juba ärkasid sel ajal, sest neil oli kell 7).

Täna (esmaspäev) siis asume Mardiga Grass Patchi poole teele, mis on Perthist 650 km lõuna pool. Netti saan kõigi eelduste kohaselt sealgi kasutada, aga telefoniga on natuke paha lugu. Niiet sõnumeid ärge saatke (mitte et neid keegi niigi saadaks :D:D)

Kui keegi mingil kummalisel põhjusel peaks tahtma mulle kirja kirjutada v kaarti saata, siis mu uus aadress on:

Defrenne'ly Farms
PO Box 126
Esperance 6450
Western Australia(Cascades Mailrun)

Wish me luck!!!